...Sest tegelikult on elu ju ilus


Siledakarvaline retriiver
Ehk kes ta on teiste retriiverite k�rval

Eess�na: See artikkel sai kirjutatud �he Eesti koera-teemalise foorumi k�lastajate harimiseks ja valgustamiseks, seet�ttu v�ivad retriiveritega tuttavad inimesed kohata palju varasema teabe kordusi ja �ldiselt tuntud materjali. Tegemist on vaid kerge �levaatega siledakarvalise retriiveri t�u ajaloost ning olemusest teiste v�ljapaistvate retriiveri t�ugude k�rval, mitte millegi enamana teda v�tta ei tohikski. Varem ilmunud Bokseripesa foorumis, Eesti Kuldsete Retriiverite h��lekandjas Kuldsed Hetked 1/2004.
----

Iga kord kui alustan juttu teemal 'saan varsti teise koera juurde - siledakarvalise retriiveri bla bla bla bla' kuulen alati �hte kolmest k�simusest:
a) Mis esimesel viga on/Mis esimesest saab?
b) Emase, jah? Hakkad raha teenima?
c) Labradori siis? V�i must kuldne?

Inimesed, kes on ise koertega tegelenud, teavad et emasega ei teeni nii nagu paljud arvavad ning teine koer majas on kui loomulik j�tk asjade k�igule. Seega a ja b on rohkem mittekoerainimeste k�simused, c on aga �sna laialdaselt levinud ka koerainimeste seas. Tahaksin teha veidi selgitust��d, ehk mis vahe on labradoril, kuldsel ja siledakarvalisel retriiveril.

K�ik 6 retriiveri t�ugu aretati �sna l�hestikku, umbes 19. saj. keskpaigas saaki k�tte toovateks linnukoerteks, kes on v�imelised t��tama ka vees. 4 (kiharakarvaline, siledakarvaline, labrador ja kuldne) Inglismaal, 1 (Nova Scotia Duck Tolling) Kanadas ja 1 (Chesapeake Bay) USAs. Neist t�ugudest k�ige suurema tuntuse ja arvu on saavutanud labrador retriiver ja kuldne retriiver, teised t�ud on j��nud tahaplaanile.
Enne Maailmas�du olid siledakarvalised retriiverid �sna populaarne t�ug jahimeeste ja asjaarmastajate seas, sest tegu on v�ga nutika ja kiiresti �ppust v�tva t�uga. P�rast Maailmas�du langes aga dramaatiliselt siledakarvaliste arv, kui avastati kuldsete ja labradoride v�lud ning nad muutusid laialdasemalt k�ttesaadavateks. M�nda aega oli karta, et siledakarvalised lausa kaovad nagu mitmed teised varasemad linnukoera t�ud. �nneks t�nu entusiastidele suudeti t�ug p��sta ning s�ilitada.
Labardor retriiver ja siledakarvaline retriiver on �snagi tihedalt seotud. Nimelt on neid vastastiku kasutatud aretuses, eriti p�rast II Maailmas�da kui tekkis vajadus laiendada geenifondi. Labradoride m�jutused on selgelt n�ha t�nap�eva siledates ja siledakarvalisi retriivereid on esindatud ka mitme �snagi t�htsa labradori varases sugupuus (N�itena v�ib tuua labradori Ch. Horton Max, kes oli k�llaltki t�htis aretusisane 19.- 20. saj. vahetusel. Tema isaks oli aga hoopis siledakarvaline retriiver Ch. Darenth).
Modernse siledakarvalise loojaks peetakse h�rra S. E. Shirleyt (United Kennel Club'i asutaja), kes 1870. aastate alguses parandas siledakarvaliste t��pi ja olemust ning stabiliseeris lainja karvaga ning kiharakarvaga retriiveri kasutuse aretuses. Ta kasutas aretuses peale algup�raste siledakarvaliste ka St. Johni koeri Newfoundlandilt, vesispanjeleid ja v�imalik et ka �hoti kollisid ning labradore, kui neid oli v�imalik saada v�ljaspool Buccleugh ja Malmesbury kenneleid. Eriti t�htsal kohal aretuses olid Kanadast imporditud koerad, keda �listati nende vastupidavuse ja t��v�ime t�ttu. Siledakarvalise retriiveri aretuses on arvatavasti kasutatud ka settereid, eriti Gordoni ja Walesi musti settereid, kuigi h�rra Shirley neid ise ei tarvitanud. Osadel koertel keda ta aga kasutas oli ka setteri verd soontes, mis on �snagi selgesti m�rgatav k�rvutades siledakarvalisi teiste retriiveritega. Varasemalt oli siledakarvaline jagunenud kahte t�ugu vastavalt s�ndinud koera karvale - siledakarvaline ja lainelise karvaga retriiver. Kui koer oli t�iskasvanuna lainelise karvaga arvati ta lainelise karvaga retriiverite hulka, kui siledaga siis siledakarvaliste hulka, vanemad jaotuses erilist rolli ei m�nginud. Sama toimus ka kiharakarvaliste retriiverite seas, kus lainelise karvaga koeri s�ndis tihti soovitud kiharakarvaliste asemel. Shirley eemaldas lainja karva retriiveri siledakarvaliste aretusest ning t�nap�evaks on lainelise karvaga retriiver (wavy-coated retriever) kahjuks v�lja surnud.
Retriiveri t�ugude esivanemate kindlaks tegemist raskendab asjaolu, et retriiveri nimetus ei olnud varasematel aegadel t�ugu m�rkivaks terminiks. Retriiveri nimetuse sai iga koer, kes leidis tunnustust saaki k�tte toova koerana, vahet polnud mis t�u esindaja ta oli.

F��siliselt on kolme t�u erinevused ilmsed. Siledakarvalised retriiverid on �ldmuljelt kergemad ja k�rgemad kui kuldsed ja labradorid. Labradori isaste piirk�rgus on siledakarvaliste isaste piirk�rgusest 4 cm madalam (57cm ja 61cm) ning kuigi kuldsete isastega on �lemine piirk�rgus samav��rne on siledakarvaliste alumine piirk�rgus 2 cm k�rgem kui kuldsetel (vastavalt 58cm ja 56cm). Siledad on kergema kehaehitusega ning neid esineb vaid mustas ja tumepruunis, kui labradoridel on lubatud v�rvid must, pruun ja kollane ning kuldsetel hele kuni tume kuld. Kuigi ka siledakarvaliste puhul v�ib s�ndida kollaseid kutsikaid nad �ldjuhul t�upabereid ei saa ning nende kasutamine aretuses on rangelt keelatud. Koeri, kes avastatakse kollase geeni kandjatena, ei lubata samuti aretuses kasutada. Siledakarvaliste karv on keskmise pikkusega ja pehmema struktuuriga kui kuldsetel, labradoride karvast on aga siledakarvaliste karv pikem. Siledakarvalisi eraldab teistest retriiveritest veel eriline peakuju. Neil puudub selgepiiriliselt m��ratletud stopp, pea on n.�. '�hes t�kis' ja kiilukujuline. Kuldsetel ja labradoridel on stopp selgelt m��ratletud ja kolba ning koonu osa on 'eraldatud'.
Ka t��omadustelt erinevad need t�ud. Labradore on kirjeldatud kui t�siseid ja hasartseid t��tajaid, kes v�tavad oma �lesandeid s�damega kui on aru saanud mida neilt soovitakse. Kuldsed teevad �ldjuhul h�sti t��d, kui nad saavad aru et nende omanik t�esti soovib et nad seda teeksid (ainuke p�hjus miks minu kuldne poiss Darry n�ituseringi tuleb). Siledakarvalised on aga l�putult r��msameelsed tegelased, kelle puhul tekib tihti probleeme t�helepanu koondamisega. Nad tahavad t��d teha ja �pivad kiiresti aga v�ib juhtuda, et �hel hetkel huvitab neid lastud lind ja teisel hetkel ilus kirev liblikas. Samas tunnevad nad end v�ga t�htsalt kui neil on midagi, �ksk�ik mida, suus - sellega kaasneb ka soov keksida ning tihti leiab sileda omanik enda s�lest igasugu huvitavaid esemeid varieeruva s�ljekestaga, isegi rohkem kui keskmine labradori omanik.
Siledakarvaline retriiver kaotas oma populaarsuse just t��omaduste t�ttu. Nimelt vajab ta oma omanikuga tugevat kontakti, et t��tada saja protsendilise efektiivsusega, mis kiiresti eemaldas ta paljudest aladest kus labradore ja kuldseid sai tulemusrikkalt treenida. N�iteks ei saa siledakarvalisi edukalt kasutada pimedakoertena, sest nad elavad eemaldamist varasemast omanikust �le raskemini kui labradorid ja kuldsed retriiverid, kes domineerivad sellel alal.
Paljude kasvatajate s�nul, kes kasvatavad kuldseid ja siledakarvalisi koos, on siledakarvalised juba kutsikatena m�rgatavalt aktiivsemad kui kuldsed ning igavuse korral p��rduvad kergemini pahanduste rajale.

Kui labradore ja kuldseid on aretatud kahes erinevas liinis, t��- ja n�ituseliinis, siis siledakarvalistega pole seda kunagi tehtud. Oma algusaastatel hoiti selle t�u arengut kiivalt kahe kenneli (�heks neist Shirley oma kennel, teiseks Reginald Cooke'i Riverside) kontrolli all ning ei lastud tekkida kahte erinevat suunda. Eeldati, et koer peab suutma teha t��d, kuid ka hea v�lja n�gema, �ks ei tohtinud v�listada teist. Beauty with brains, �hes�naga. Siiani pole tekkinud kahte erinevat t��pi t�us ning selle s�ilitamise eesm�rgil hoidutakse ka liigk�lluslikust aretust��st ja reklaamimisest. Siledakarvalistele retriiveritele ei soovita samasugust olukorda nagu kuldsetele ja labradoridele, kus paljud koerad enam t��tada ei suuda ja on saavutanud moekoera staatuse. N�iteks on siledakarvaliste retriiverite puhul v�ga tavaline, et koer kes omab v�limikut�empioni tiitleid on saavutanud sama k�rgeid tulemusi ka p�llul, s�nakuulekuses ja j�ljeajamises. Power without lumber and raciness without weediness, nagu n�uab standard.


Siledakarvaline retriiver Branchalwood Lochdubh


Labrador retriiver Mallorn's Terracotta


Kuldne retriiver Xanthos Black Thorn


Kiharakarvaline retriiver SoftMaple's 'O Dark Thirty


Nova Scotia Duck Tolling Retriever - Toller - Lauvstuas Mascot Keehnu


Chesapeake Bay retriiver Double Coat's Superior